martin paljak

“Armastus on nagu alkohol. Esimene suudlus on nõiduslik, teine on intiimne, kolmas on rutiin. Peale seda võtad tüdruku riidest lahti.” [/Philip Marlowe (Raymond Chandler)/](http://erb.nlib.ee/index.php?10637369)

Ei saa nendega ja ei saa nendeta. Narkots. Mõnuaine. Naised on mõnusad, teate, igatepidi. Minul on igatahes sõltuvus.

Mida pidada sõltuvuseks? Sõltlasteks kiputakse kutsuma narkareid. [Narkomaanid](http://www.estpak.ee/~sy004a/Orm/jutud/Narkomaania.htm) on need mõnuainete *kuritarvitajad*. Õlut jood? Ikka jood. Õlu on samuti mõnuaine. Pead ennast narkariks? Vaevalt. On Sul joomisega probleeme? Isegi kui on, siis vaevalt seda tunnistad. Aga mõnuaineit tarbid ikkagi, vahet pole. Tee nüüd vahet kus algab kuritarvitamine.

Sõltuvusega on mul lähedad sidemed. Reaalsemad kui seda narko.ee noortele teavitab (kogu projekt nägi eemalt vaadates välja rohkem ‘saime palju raha, teeme suure kampaania’ ürituse kui sisuka ennetustööga, aga see selleks. Kõige rohkem teenisid arvatavasti reklaamifirmad.) aga see selleks.

Minu viimane ‘tavapärane’ sõltuvus oli (või on? once a … always a …) suitsetamine, mida vahelduva eduga praktiseerinud noorest peast ligi 8 aastat. On olnud ka pause, kuni 6 kuud.. Antud hetkel pole ühtegi sigaretti teinud ~3 nädalat. Jaburas vanuses tulevad jaburad mõtted tervislikest eluviisidest, ilm on soe ja päike paistab pealaele ja ei tahagi nagu..

Poindi juurde tagasi tulles. Suitsetamist peetakse sõltuvuseks. Oled kuulnud, kuidas suitsetajad oigavad, et oi kuidas tahaks suitsu, kuis hakkaks kohe parem ja elu läheks roosamaks? Näinud inimesi, kes bussiga sõites igas peatuses maha ronivad, et kiiresti (koos bussijuhiga) üks pläru teha? Kindlasti.

Jah, suitsetamine on mõnus. Ärge saage valesti aru – ma ei poolda suitsetamist (LAPSED ÄRGE KODUS PROOVIGE!), aga kui juba oled suitsetaja, siis on tegu mõnusa, närve rahustava tegevusega. Hea mahe niiske tubakas, esimesed mahvid, mmm… Mõnus on.

Aga kui tunned, et kõigele vaatamata tervis ei pea hästi vastu ja suitsetamine kopsudele käib, tuleb seda ohjeldada. Tekivad pikemad pausid. Vahel vaatad lõuna ajal, kuidas keegi peale sööki ‘cafe solo, por favor!’ nõutab, sigaretti mudib, selle rahuolevalt süütab ja esimese mahvi teeb… hmm.. hea. Minu suitsetamine sai alguse sellest, et mulle meeldis (ei, meeldib siiani) kui keegi väljas, karge selge ilmaga, mööda kõndides sigareti süütab ja sellest esimesed mahvid võtab. See tubaka suits mis järgi jääb on fantastilise aroomiga. Jah. Vaadates kedagi sigaretti suitsetamas ja mõtlemas ‘kurat, tahaks ühte sigaretti, just nüüd peale head sööki kohvi kõrvale, kasvõi paari mahvi!’…

Tegelikult aga pole suitsetamine pooltki nii nauditav kui kellegi teise esimese mahvi tubakasuitsu aroom. Värskes õhus. Tegelikult jääb tuhatoosi maitse suhu, selline pohmahommiku ‘läts-läts’ ja pea kipub surisema kui ei ole ammu teinud. Teema staarid kipuvad nina pirtsutama.

Jah, suitsetamine on mõnus tegevus … kui oled sõltlane. Pahvid head tubakat igal võimalikul hetkel. Siin Hispaanias oli see kuni selle aasta alguseni vahva – koosolekul kliendiga võtad rahumeeli paksit sigareti, läidad, puhud tossu ja jätkad juttu. Või ostad Mäkdoonaldsis SuureMäki, coca-fanta-sprait asemel nõuad õlut, lahmid selle kõik endale sisse, ja peale ilusat röötsatust läidad kisavate laste keskel sigareti. Milline õnn! Aga nad muutsid seadust, kuraskid.

Jõudsin järeldusele, et tegelikult ma ei taha suitsetada. Esiteks padusuitsetamine *on* tervisele käiv tegevus, teiseks ega tegelikult niiväga ei tahagi. Ja kolmandaks – mõni üksik sigarett vahel harva ei ole arukas. Seda mõnu mida ahelsuitsetaja tubakast tunneb, seda sa ei saa. See *üks* sigarett annab ainult halva maitse ja surina pähe, ei mingit mõnu. Vastik. Pähh. Milleks?

Suitsetamine kipub olema närviliste inimeste tegevus. Kuigi ma paberile palju ei kirjuta hankisin pastaka – hea näperdada kui vajadus peaks tulema.

Segane? Jutt on hüplik? Võimalik.

Aga minu peas on imelik seos sõltuvuse, naiste, suitsetamise ja mõnu vahel.

Naised on mõnusad. Mul on sõltuvus. Püsiv.

Tubakas on samuti mõnus. Kui olla pidev suitsetaja. Vahel arva, natuke suitsetamist aga ei ole hea.

Palju – hea. Palju – halb.. ? Natuke – halb. Üldse mitte – hea või halb?

Suitsetamise puhul – HEA, sest suitsetamine on siiski pahe. Pealegi saab ilma!

Naiste puhul – HALB, sest nagu öeldud, ilma ei saa ja nii oli on ja jääb. Olen mäkipede aga mitte päris pede.

Ei saanud aru? Minagi mitte. Aga ma lähen ja mõtlen selle üle mõnes cervecerias lahjat alkohoolset jooki manustades edasi. Olen passiivne suitsetaja, tarbin rutiinselt õlut, jõllitan sündsusetult kohalikkue mõnuobjekte ja mõtlen ühe konkreetse neiu lahti riietamisest. Elu on selline. Armastus on selline.

EDIT: Naised och alkohol võib muidugi [teisiti](http://shoulddrinkmore.blogspot.com/2005/10/naistest.html) kah kokku panna…