martin.paljak.pri.ee.

Alguses tahtsin kirjutada sellest, kuidas kodanik Astok arvab, et ainus viis Eestist innovaatilisemat riigikest teha on jäägitult BSA/MPAA/jne lobitöötajate poolt kirjutatud kasumikasvatamise juhiste jäägitu austamine ja täide viimine (muusika tirimise eest trahv suurem kui purjus peaga sõitmise eest, 10 aastat istumist Windowsi kopeerimise eest jne).

Kas Eestit viib edasi *välismaiste* “autorite” “kaitsmise” nimel väljamaale tilkuv raha aukliku Windowsi ja kraaksuva Britney Spearsi eest? Meie majandust? Pikas perspektiivis? Tarkvara sektoris?

MIKS vilistavad mõned suuremad (aga nähtavasti arukamad) riigid farmaatsiatööstuse patentidele ja loovad vajalike ravimite odavaid koopiaid? Sest see on inimeste huvides. Riigi huvides. Riik – see on inimesed.

Eesti peaks enda innovaatilisema tuleviku väljavaadet tarkvara sektoris otsima hoopiski avatud lähtekoodiga vabast tarkvarast:

Weber leiab, et põhiline vaba tarkvara levikut soodustav tegur on “jagatud innovatsioon� mis võimaldab tarkvaraarendajatel keskenduda just neid huvitavatele nüanssidele, kasutades vabalt oma töö aluseks olevaid või sellega haakuvad teiste arendajate töid.

Selline lähenemine on palju produktiivsem traditsioonilisest tarkvaraarendusmudelist, mis põhineb suletud lähtekoodil ja autoriõigustel.

Weber väidab, et majanduslikust seisukohast ei ole vaba tarkvara edu erand vaid pigem reegel. Majanduse arengu kiirus on tihedalt seotud tarkvara arengu kiirusega. Tarkvaral põhineb peaaegu iga tööstusharu. Andes neile vabalt kasutatava ja tasuta tarkvara, kiirendaksime majanduse arengut. Loomulikult vajavad ka vaba tarkvara projektid finantseerimist, aga eeltoodu põhjal võiks see vähemalt osaliselt olla riigi poolt. Vaba tarkvara arengu kiirus võib tuua uue tööstusrevolutsiooni taolise hüppe majanduses.

(allikas)

Natuke maalähedasema probleemi “autoriõiguste” ja terve mõistuse osas leiab Telleri juurest. Nagu selgub KaPo aastaraamatu juhtumist, tuleb avalikkusele suunatud teose puhul pingsalt järgida autoriõiguseid [?].

Mis on sel KAPO juhtumil pistmist avatud lähtekoodiga?

Sest meie riigi turvalisus on nagu suletud koodiga tarkvara ja “turvalisus läbi eitamise ja sogamise” (security through obscurity). Ehk siis “Ei kommentaari” ja vabanduseks toome autoriõigused või muu parasjagu sobiva “vabanduse” nagu välismaistes sarnastes organisatsioonides kombeks (FSB, CIA jne).

Ei tahaks vanas asjas surkida. AGA. Minu (ja ka paljude teiste kaaskodanike) silmis viimasel ajal kõrgel olnud korrakaitsejõudude üldine maine kukkus ühe organi (ja KAPO peaks olema eliit?) suhtumisega kolinal korraks NULLI.

Kui Savisaarest ja tema mainest on mul ja paljudel teistel sügavalt suva siis Eesti riigi mainest kodanike silmis (mida KAPO samuti kujundab) mitte.