martin.paljak.pri.ee.

neti.ee lehel tervitas mind Hansa-pinsi reklaam: pane nüüd kohe raha panka ja kevadeks saad 22% juurde:

Teatavasti ütleb üks pilt rohkem kui tuhat sõna. Reklaamimeistrid teavad seda. Väike hunnik raha -> suur hunnik raha. “Sellest saab vot selline!”

Vasakul 4 münti, paremal 12 münti. Kiire arvutus näitab, et 22% asemel on kasv 3x! Üks münt küll välisel vaatlusel erineb teistest – ehk on teine eriti suure väärtusega? Pole ka täpsustatud, et milliseks kevadeks lubatud kasvu reklaamitakse. Teades, et Hansapank on Suurte ja Väga Suurte Numbrite Pank, võib ju kõike oodata… Igaks juhuk ei kliki reklaamile.

Ilkumine ilkumiseks.

Kalendrikuus, mille jooksul Eesti inimesed jätavad poodidesse viis miljardit krooni, on üleskutse säästmisele ja pensionipõlve kindlustamisele kindlasti õigustatud.

Two great mysteries dominate our lives: love and money.

See on esimene kuuldav lause videoklipist “Money as Dept” ehk Raha kui Võlg. Mis on igati huvitav videofilm. Sobib mõtete mõlgutamiseks antud reklaami teemal kui ka hariva materjalina enne SMS laenu võtmist, et jõuluks hääd ja paremat kokku krahmida.

Et teie jõule saadaks armastuse müsteeriumi head omadused ja raha va kurivaim ei painaks :)

Hääd saabuvat puhkust/püha!

Peale pikka ootamist esitleti eelmisel nädalal Internet Identity Workshopil OpenID Authentication 2.0 špeki lõpplikku versiooni. Ehk siis teisisõnu OpenID 2.0 on nüüd lõpuks ometi valmis.

Kui oled juba kuhugi OpenID toe lisanud, on õige aeg uuendada teeke. Kui oled varem tundnud huvi OpenID vastu, siis nüüd on õige aeg uuesti vaadata – 2.0 on parem. Kasutajatele ei meeldi mustmiljon parooli. Arendaja pääseb paroolide haldamisest. Paroolid ei ole turvalised ja ID-kaart on soovitatav.

OpenID 2.0 abiga on kõigil teenustel, mis kasutavad OpenID 2.0 protokolli, võimalik saada ligipääs ID-kaardi ja Mobiil-ID infrastruktuurile ja isikutuvastusele OpenID.ee teenuse kaudu, mis algava aasta esimesel kuul ametlikult ja pauguga üldiseks kasutamiseks avatakse.

Enne uut aastat kirjutan lähemalt OpenID olemusest ja boonustest nii lõppkasutaja kui arendaja seisukohast ja demome ka demorakendust, kus peaks selgelt ID-kaart+OpenID head ja vead välja paistma. Seni võiks huvitatud arendajatele piisavalt viiteid ja infot anda väike Wiki lehekülg. Küsimused kommentaaridena on samuti oodatud.

Eesti avas Second Life keskkonnas virtuaalse saatkonna (leiad selle Teise Elu maailmas siit), mille tegemiste jaoks on isegi eraldi blogi olemas. Second Life on selline 3D maailm, kus inimesed saavad enda päris raha raisata virtuaalsete saarekeste, virtuaalsete aksessuaaride ja nagu internetis ikka – virtuaalse seksi peale. Selles üle haibitud keskkonnas reklaamib Eesti ennast kui e-riiki.

Kokkupuude (ja huvi nende vastu) online 3D maailmadega oli mul esmakordselt aastal 2000 kui vennasrahva ungarlaste juures Budapestis 3D lahendusi tegevas firmas adminnina töötades Superscape maailmadega kokku puutusin. Seega kasutaja Second Life keskkonnas sai tehtud juba siis, kui see teine maailm esmakordselt slashdoti uudisteläve ületas ja maci tarkvara tirida sai. Aga kuna aeglane maailm mingit särasilmsust minus ei tekitanud ja virtuaalsed kumminaised ammugi huvi ei paku, sai ka see tarkvara arvutist varsti kustutet.

Tirisin siis uuesti Second Life tarkvara, meenutasin enda kasutajanime ja parooli, panin otsingusse ‘estonia’ ja …

Ja mis siis on meie e-riigi e-saatkonnas?

Nagu näha, siis kaks lääbakil tukkuvat ametnikku(?)! Kolistasin natuke veel ringi ja jõudsin järeldusele, et see va e-saatkond ei paku mulle suurt mitte midagi. Ka teisi külastajaid-huvilisi ei paistnud. Küsisin igaks juhuks ka ühe vana ungari sõbra käest, kes 3D maailmade temaatikast midagi arvata oskab, et mis arvad sellisest asjast? Ovatsioonide asemel tagasihoidlik “no ka nii võib…”

Kuna ma Second Life suhtlusportaalis olevast e-riigi inkarnatsioonist suurt erutust ei saanud, aga see tuletas mulle meelde meie e-riigi olemuse (või olematuse?) probleemi, mõtlesin järgi vaadata, kuidas, mis teenustega ja kui kasulikult seesinane e-riik mulle kui kodanikule enda “suhtlusportaalis” paistab.

Ja riigiportaal eesti.ee pakub mulle järgmisi teenuseid:

• Ametlik e-post (@eesti.ee) – see on ühekordne seadistamine, mis minu kui aktivisti puhul juba ammu-ammu tehtud. Ehk siis suht kasutu link/teenus. Miks mulle peale spämmi sellele aadressile kirju ei saadeta?
• Ametlikud vormid – Asjalik ja vajalik. Vabas vormis teated kohalikule omavalitsusele on parim viis saata kaebekirju.
• Digitaalne allkiri – hmm, kuidas see erineb http://digidoc.sk.ee portaalist või DigiDoc kliendist? Kasulik – aga ka mujal olemas.
• ISKE rakendus – MÖHH?? Õnneks on mul natuke halli aimu, mida ISKE endast kujutab, aga 99.9% “kodanikest” paneks sellist hiina keelt kohates brauseri ruttu-ruttu kinni, sest “karda seda, millest aru ei saa”.
• Lingimärkmik – aastal 2007, võrreldes teenustega nagu del.icio.us, on see ikka väga algeline teenus. Ja selle kasutamiseks on vaja ID-kaarti?? Tänan – ei.
• Teavitusteenus – vohh, idee on hea ja ilus. Olen enda asukohad märkinud aga nagu näha, siis planeeritud elektrikatkestusi pole minu asukohtades viimastel aastatel ette tulnud.
• Valimisinfo – kui tihti on meil valimised? Korra kui mitme aasta tagast? Ja kui e-riigis on e-valimised ja enda valimisjaoskonna nägemiseks riigiportaalis on vajalik ID-kaardiga autentimine? Ma nüüd ei mõista. Selleks, et saada teada kord paari aasta tagast enda valimisjaoskond. Pean ma selleks kasutama ID-kaarti. Kui samas võin ma selle sama ID-kaardiga kodust väljumata ja enda valimisjaoskonda teadmata valida. Peas tekib 1 suur küsimus – MIKS??
• Veolubade infosüsteem – ehk siis väljastatud veolubade nimekiri. Miks mul või mõnel teisel kodanikul seda vaja peaks minema igapäevasel? Ei tea, ei tea… Ehk siis, kui näen enda külavaheteel 8t piirangus 25t veokit?

Ühesõnaga. E-riiki kui sellist on minul kui kodanikul suhteliselt raske tajuda.

Aasta saab vaikselt otsa ja 100k välisministeeriumi eelarve ülejääki pole ju teab mis raha. (EDIT: 250k on juba palju suurem raha)

Välisministeeriumi kantsleri Matti Maasika sõnul plaanivad virtuaalsaatkondi avada veel mitmed riigid, mis tähendab, et Second Life’i tuntus diplomaatilistes ringkondades kasvab.

Kindlasti on nüüd välisministeeriumi erinevatel diplomaatidel enda kolleegidega teistest riikidest millestki rääkida ja eputada. Et e-riik ja puha ja enne riiki X teises elus. Kohvipausid ja suitsunurgad täituvad e-riigi juttude ja e-riigi ovatsioonidega.

Välisminister Urmas Paeti sõnul kolib üha enam suhtlusest internetti ning selle trendiga tuleb sammu pidada. «Second Life’i populaarsus alternatiivse suhtluskeskkonnana on kiiresti kasvanud ning seetõttu otsustasimegi oma saatkonna seal rajada,» lisas ta.

Ma ei tea, aga arvan, et Second Life populaarsuse kiire kasv kui suhtlusringkond oli juba mõnda aega tagasi. Tänapäeval seal ringi vaadates näikse seal popp olevat pigem kõik muu, mis internetis popp on raha liigutamiseks – hasartmängud ja porno.

Internet kui suhtluskeskkond on vaieldamatult oluline. Aga kindlasti on palju operatiivsemaid, laiahaardelisemaid ja selgemaid teavituskanaleid, kui seda on Second Life. Infoauk aprillirahutuste ajal oli ehe näide, et ruumi arenguks on. Nii Eesti siseselt kui välismaailma jaoks. Selle raha eest oleks võinud igale kohalikule omavalitsuse veebilehele näiteks RSS toe lisada. Või midagi, millest meie kui e-riigi e-kodanikud reaalset kasu saaks. Et e-riik ei oleks iganenud mull. Et mina kui kodanik tegelikult tajuks selle olemasolu. Või veelgi parem – ei tajuks, aga selle über-advanced olemus avaldukski selle nähtamatuses. Nagu kanalisatsioon – mida märkab ainult siis, kui on vaja torumees kutsuda. Nutt ja hala.

Jääb vaid üle oodata, millal usin e-riik loob kübersõdade võitmiseks oma meeskonna World of Warcraftis ja kõik riigiametnikud on nägupidi üleval kodanikele hindamiseks-kommenteerimiseks Eesti populaarseimas suhtlusportaalis rate.ee. Klubi “riigiametnik” liikmena …

Ehk peaks veel meenutama, et riik on osalusega Telekomis ja EMTis ka kaudselt rate.ee omanik. Riigiportaal missugune!

Elämä on laiffi, Second Laiffi!