martin.paljak.pri.ee.

I’ll be at Net-ID 2008 conference in March, talking about OpenID and Estonian eID infrastructure and how they come together in OpenID.ee.

Otsustasin ära kasutada altex.ee järjekordset pakkumist külastada tasuta ülehomme toimuvat Eturundus!11 seminari. Kui oled blogija, siis kasuta ise samuti võimalust üritusest osa võtta. Neljapäevani!

Demokraatia näikse olevat nagu tarkus, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia ‘paika’ tagumine käib kumminuiaga.

Hommikuses Terevisioonis rääkis Jüri Pihl “pronksöö seadusemuudatustest”, mis peaks täpsemalt reguleerima, mida politsei tohib või ei tohi teha massirahutuste mahasurumiseks ja ära hoidma sarnaste sündmuste kordumise tulevikus. Pättide ohjeldamise eesmärgi täitmiseks mainiti sõna “demokraatia” küll rohkem kui vaja.

Nähtavasti võetakse õppust suure lombi tagant, kaasaegse demokraatia eesrindlikult liidrilt, kus on levinud arvamus, et relvad, sõda, vägivald ja range kontroll käivad demokraatia levimisega kaasas.

Enamus juttu on hea ja õige – reguleerida erivahendite (gaasipüstolid, plastvitsad jms) kasutamine (Ja rääkides erivahenditest arukate politseinike käes seal teisel pool suurt lompi…). Mõned detailid aga häirivad – avalikel koosolekutel näokatete kasutamise keeld ja rohkemate jälitustoimingute lubamine.

Vaieldamatult on demokraatia praktiseerimiseks vaja turvalist ja vaba ühiskonda. Vabadusega kaasneb ka vastutus ja kes seda ei austa (marodöörid ja muud pudulojused), tuleb muidugi pokri panna ja neid taltsutada kõigi lubatud vahenditega.

Infoturbe spetsialistid teavad, et turvalisus pole toode või “asi” (“Osta arvutitile turvalisus 2.0, kõigest €9.99″ või “Osta riigile turvalisus, uus tuumapomm kõigest €9999999 tükk!”) vaid protsess. Julgen kahelda, et isikuvabaduste kärpimine “turvalisuse” egiidi all on just see progress, mida vaja oleks. Nagu öeldud – demokraatia vajab toimimiseks turvalist keskkonda ja vabadust. Praegu aga tahetakse anda politseile täpsemad reeglid pättide ohjeldamiseks ja selle varjus kodanikele kott pähe tõmmata ja vähendada demokraatia toimimiseks vajalikku – vabadust. Igaks juhuks olgu mainitud, et nagu enamik Eestlastest, pean ka mina Eesti Politseist lugu – seal töötavad tublid inimesed, kes teevad vajalikku tööd – öösel ja päeval.

Pronksöö oli väikest viisi meie enda 9/11 provokatsioon. Surma sai küll ainult 1 inimene ja lõhuti ainult klaase ja mõni auto vs tuhanded ja suured majad. Aga valitsuse käitumine on sarnane USAs paari aasta eest toimunuga:

Our greatest recent overreaction to a rare event was our response to the terrorist attacks of 9/11. I remember then-Attorney General John Ashcroft giving a speech in Minnesota — where I live — in 2003, and claiming that the fact there were no new terrorist attacks since 9/11 was proof that his policies were working. I thought: “There were no terrorist attacks in the two years preceding 9/11, and you didn’t have any policies. What does that prove?” (Bruce Schneier)

Vähegi teravamal teemal toimuvad poiitilised kogunemised Eestis (nende toimumist eestlase tuima ja apaatse iseloomu tõttu ma eriti tihti ette ei näe) ei ole nagu mõnes Euroopa suuremas riigis, kus mõni nägu tuhandete seas on üks paljudest. Ja kus inimesed mõistavad, et kõigil on erinevad vaated ja see ei häiri nii palju igapäevaelu.

Tuleb vist poliitilisi meeleavaldusi korraldada karnevali nime all, sest siis tohib maski kanda. Sest meie semupoliitika (mida tahetakse demokraatiaks nimetada) ca1 miljoniga konnatiigis – kus pea kõik teavad kõiki – võiks ju hoopis olla hästi õlitatud ’semukraatia’, kus kõik toimub range semukraatliku kontrolli all. Interneti kommentaarid on kontrolli all. Riigikogu on kontrolli all. Kuid igal pool on silt ‘demokraatia’.

See ongi rohkem karneval kui demokraatia.

Lõpetuseks teada-tuntud fakt: demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku seni leiutatud. Ja sinu jaoks on see karneval, neeger.

2008 started with interesting events and great ideas: People are URLs too.

OpenID.ee uses the same idea – that people and URLs are the same things to some extent in certain situations. At least when URLs are used for matching identifiers for authentication purposes. In fact – if URLs are people then OpenID.ee provides permalinks for people. Cool URIs allow to address people, but OpenID.ee allows to address real people in the real world. And not only address – also to authenticate them.

Scott Kveton is definitely right – 2008 shall be very exciting!

Inglise keeles on sõnal “identity” õige mitu tähendust.
Temaatilist materjali internetis sirvides või inimestega vesteldes jääb aga tihti arusaamatuks, mida keegi selle sõnaga parasjagu ütelda tahab. Veelgi segasemaks jääb selle sõna otsetõlke – identiteet – kasutamine maakeeles.

Enamasti pean seda sõna inglise keeles kasutades silmas kõige filosoofilisemat tähendust, ehk siis “kahe asja samasust”. Minu vestluspartner aga peab tihti silmas terminit “Online identity”, mida võiks meelevaldselt tõlkida kui “inimese veebikuvand”.

Otsustasin selgust otsida online ja offline teatmeteostest.

1) Inglise-Eesti sõnaraamat, mis on “identity” eesti keeles:

• identity: identsus, samasus; (dict.ibs.ee)
• identity: identiteet; isiksus (dict.ee)
• identity: identiteet, isikupära, isik, samasus, identsus (aare.pri.ee)

Läbivad kolm teemat oleks siis isik(sus), samasus ehk identsus ja identiteet.
Isik(sus) ehk mina (või Sina, kallis lugeja). Samasus ehk A=B. Aga mis on identiteet?

2) Entsüklopeedia. Mis asi on identiteet?

ENE kolmas köide, aastast 1988 pärit “FILM-ISSÕ”, sellist sõna ei sisalda. Seletatud on “identsus” ehk A=B. Identiteedi asemel leian pool lehekülge juttu ideoloogiast ja “nüüdisaja eesrindlikuma klassi – töölisklassi – huve väljendava marksism-leninismi” jutu. Ei saa targemaks.

3) ÕS 2006.

identi.teet <20: -teedi, -.teeti> teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. ▪ Eestlaste etniline identiteet. (keelevara.ee)

See seletab, miks 1988 aasta ENE-s oli rohkem rõhku ideoloogilisel peapesul ja etnilise identiteedi olemasolu võimalikkusest ei piiksugi. Ka Vikipeedia toetab seda arvamust.

Nüüd tekib mul küsimus: mis loomad on identiteedivargad ja mis on see, mida nad varastavad? Kui ma oleks venelane, ristiksin Eesti ainsaks ja suurimaks identiteedivargaks Hr. Ansipi, kes juttude kohaselt kohaliku vene kogukonna “identiteedi” mõneks ajaks “ära varastas” ja siis mõned kilomeetrid eemal tagasi andis. Terminid klapivad.

Või on “identiteet mida varastatakse” krediitkaardi numbrid? Või rate.ee parool? Terminit identiteedivargus (sellel teemal väga hea lugemine Arvutimaailma 2005 aasta numbris Eneken Tikk sulest) olen kasutanud isegi – eeldusega, et selle tulemuseks oleks “permanent impersonation”.

Veel arvamusi identiteedi kohta internetist:

After all, if someone has your name, email address, and birthday, they pretty much have your identity – not just your online identity, but your real-world identity. (allikas)

Kui ma Google abiga leian
Presidendi isikukoodi (sünnikuupäeva) ja e-maili aadressi, kas mul on siis nüüd presidendi identiteet? Vist mitte.

Hea on olla rumal – alati saab millegi üle mõtiskleda ja sellega ennast lõbustada :)

Ja nüüd oodatud reklaamipaus. Nagu paljud teised blogijad, sain ka mina e-maili vaatamaailma.ee palvega enda blogis kirjutada ID-loosist. Ei, tegemist pole kallutatud propagandaga. Kui Sina, kallis lugeja, sellest osa ei võta, on minul suurem šanss enda mõtisklusi palmisaarel jätkata ;) Aga kui võtad loosimisest osa, võid ise enda 30000 maksval reisil järele mõelda, keda selles reisis süüdistada – on see va ID-kaart pelgalt isikusamasuse tõestamise tehnoloogiline vahend või on kurjad vaimud Sinu “identiteedi” tõesti sinna sisse ära peitnud. Võid ka lihtsalt aja maha võtta ja enda Mina ja enda Elu üle järele mõelda, varbad helesinises vees.

Ära maga võimalust maha – võta loosimisest osa!