martin paljak

Probleem: Eesti konnatiigis lokkab endiselt korruptsioon, palju annaks teha erakondade ja poliitikute rahastamise telgitaguste kirjeldamisel. Kui riigil raha vähe, arvatakse parimaks lahenduseks olevat raha ühest taskust teise tõstmine ehk erakondade rahastamine riigieelarvest. Väidetavalt aitavat see kaasa erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmisel.

Näide: Rohelistel ja nende suhtekorraldajal oli kana kitkuda. Kana kitkuti kohtuväliselt ära ja rohelised maksavad lahutustasu:

Suhtekorraldusbüroo poolt esitatud rahalist nõuet erakonna vastu ei soovinud Strandberg kommenteerida, viidates kohtus sõlmitud kokkuleppele. «Seda meie ei kommenteeri, nii nagu ei tee seda ka teine pool,» kinnitas Strandberg.

Ehk siis “läbipaistvuse tõstmiseks” antakse rohelistele riigi raha, millest nad võiks maksta näiteks küsitava olemusega suhtekorraldusprobleemi “lahendamiseks” summa, mida osapooled ei avalda?

Üldjoontes on rohelised jätnud mulje “progressiivne, värske veri”. Näiteks roheliste otsedemokraatia meetod, mis kasutab panka isikutuvastamiseks ja toetuste kogumiseks, on geniaalne “mitu kärbest ühe hoobiga” lahendus.

Siin oleks võinud rohelised selgelt eristuda ja bläkki tunnistada. Info, mis niikuinii kunagi teada saab olema, rahulikult avalikuks tehtud.

Õhuke ja läbipaistev riik jääb endiselt sõnakõlksuks. Ennekõike asjaosaliste soovimatuse pärast.