martin paljak

On-on. Siin on kinnitav tõestus foto näol:

Mart Randala foto

3..4 novembril toimus Berliinis BarCamp, mille teise päeva lõpus ma seda postitust ka hetkel kirjutan.

Mis on BarCamp? Tegemist on vabas vormis (IT) inimeste kogunemisega, millel pole õnneks (kahjuks?) mingit seost nime otsetõlkega – BaariLaager – õlu on vabatahtlik.

Algas kõik sellega, et kõikvõimas Tim O’Reilly lõi konverentsi, millele pani nimeks “Friends Of O’Reilly Camp”? ehk siis FooCamp. Sellel üritusel otsustas kõikvõimas Tim keda sinna kutsuda ja keda mitte. Aja jooksul tekkis ürituse kõigile avatud versioon, mille nimi tuleb sõna ‘foo’ kaaslasest ‘bar’. Foo-bar on samväärne termin kui ‘blah’ või eesti keelt kasutavate programmeerijate muutujale nimeks pandav ‘kala’.

Igatahes. Üldiselt näeb sellise ürituse kondikava välja selline:

• Inimesed tulevad kohale, tutvuvad, muljetavad, joovad sponsorite rahastet kohvi ja maitsevad saiakesi.
• Kõik osalejad saavad ennast tutvustada kolme (ja ainult kolme!) sõnaga. Kuna Berliinis oli ca 400 (!!!) inimest kogunenud siis seekord jäi see etapp ära.
• Kõik kellel on soov midagi teistega jagada – ükskõik mis teemal – tutvustavad paari lausega enda ettekannet. Kordan: teema valik on vaba.
• Seinale joonistatakse suur maatriks/tunniplaan, kuhu iga soovija paneb enda ettekande teema kirja sobivasse tunniruutu. Kui päeva pikkuseks on 7 tundi ja ruume on kokku 10, siis on osalejatel võimalik ühe päeva jooksul valida kuni 70 erineva huvitava ettekande või workshopi vahel.
• BarCamp käivitub. Esinejad teevad enda ettekande/arutelu ja osalejad valivad mis neid huvitab.

Berliini BarCamp, mis enda ligi 300 kohaliku ja 80 rahvusvahelise osalejaga oli seni suurim Saksamaal peetud BarCamp, algas laupäeva hommikul kell 10. Rahvast vooris ustest sisse kahe tunni jooksul ja kella üheteistkümneks oli cimdata kolmas korrus rahvast täis, toad inimesteks soojaks köetud ja paksemalt riietatud inimesed üsna higised.

Tutvuti, arutati, tehti ettepanekud, koostati päevaplaan ja läks lahti. Esimesel päeval valisin pakutavate sessioonide hulgast arvutimängude valmistajate võtted veebikommuunide elus hoidmiseks, veebiteenuse Hiinas avamise telgitagustest, arutelu Google OpenSocial olemusest ja arutelu David Alleni GTD võtetest (mis kujunes küll “anonüümsed edasilükkajad” koosolekuks mis oli nagu anonüümsete alkohoolikute koosolek õlleklaaside taga…). Teisel päeval valisin lisaks kuulajale ka rääkija rolli ja pajatasin paarikümnele huvilisele Eesti ID-kaardist, mobiil-IDst, anonüümsusest ning privaatsusest ja kuidas see kõik on OpenID-ga seotud.

Vaadates tagasi kahele sisutihedale päevale tuleb tõdeda, et oli igati põnev. Minu isikliku maitse jaoks ehk natuke pinnapealne, aga sünergia mida vabas vormis avatud arutelu kaasa toob on võimas.

Algaval nädalal on Berliinis web2expo mille raames toimub ka web2open mis enda olemuselt on samuti vabas vormis konverents.

Vaadates tulevikku on mul ainult üks küsimus: miks ei ole Eestis selliseid üritusi?

HEI! Paneme pead kokku, õlad alla, seame sihid ja korraldame Eesti oma BarCamp-i. Teemasid millest rääkida, millest halada ja lahendusi otsida leiab kindlasti palju. Vaja ei ole muud kui natuke tahtmist, ruume ja toredaid osalejaid. Kallid lugejad – mis te arvate?

Kokkuvõttes, kui esialgne elevus ja ‘tundemärgid’ ära unustada, on see riigipööde üks igav asi. Elu läheb tõesti edasi nagu tavaliselt. Internett tuli nagu plaanitud – jee, aeglane, aga oma. Õnnetuid sõdureid tuleb luubiga taga otsida ja nii palju viitsimist nagu ühel tuttaval, kes eile sõitis valitsuse juurde, et tankidega pilti teha, mul ei ole. Lodevad ja higistavad püssimehed skytraini keskpunktis jätavad palju mõnusama (ja igavama) mulje kui kuulivestides, uzide ja police päiksevarjudega musklimehed, kes Madridis mõnel hommikul Chamartini raudteejaamas silma jäid. Rääkimata erinevatest karmidest relvakandjatest lennujaamades. Nende sõnum on ‘õu, me oleme karmid, me TEAME, et siin on terroriste ja me anname neile kõigile rämedalt tappa ja kuuli selga vähimagi kahtluse puhul’. Need õnnetud aga vaatavad siin ringi suhtumisega ‘hei, no pole ju viga, ei ära tee lollust, ära näpi mu relva, mul on igav ja palav, aga ma olen siin igaks juhuks, sest nii on vist parem ja üleüldse, ülemused käsivad’ Oleks tore kui meil nii sõjaväge ja politseid kasutataks pealinnas ja mujal korda hoidmas.

Jah. Ja ilusad pildid tankidega on Moskvas ja lapsena teel Riiga juba tehtud..

Hommik. Kõik on normaalne (nagu arvata võis) ja selguse mõttes on täna püha. Televiisor näitab jälle väljamaiseid multikaid ja action filme. CNN ja BBC on endiselt surnud kanalid. Kohalik TV kannab edasi nelja mundrikandja seletusi happeningi tagamaadest.

Nii lihtne see ongi? Hei! Koputan mõnede südametunnistusele!

Cuba libre! Viva Che! Viva la Revolucion!

See püha aga tähendab, et kõik-on-normaale olekust ei saa mina ikka veel kasu ja interneti saamine lükkub edasi… :(

Kell on 3.22. TV seis on endine: taevakanaleid ei näita, kohalike kanalite pealt tuleb sama pildimaterjal. Aga lisaks ainult kuningale on ka sõjaväelisi aukandjaid näha olnud fookuses.

Paar pilti:

* [http://www.flickr.com/photos/martinpaljak/247708725/](http://www.flickr.com/photos/martinpaljak/247708725/)
* [http://www.flickr.com/photos/martinpaljak/247725798/](http://www.flickr.com/photos/martinpaljak/247725798/)
* [http://www.flickr.com/photos/martinpaljak/247711458/](http://www.flickr.com/photos/martinpaljak/247711458/)

Trivia: kuningal on ALATI fotokas kaasas!

Mõtlesin teha kiire külastuse ööelu keskusesse, mis on ca 1.2km kaugusel, et kontrollida kas sellel on mingit mõju turismiärile. Aga keeran hoopis magama. Homsest päevast sõltub asjade edaspidine käik. Kui kohaliku aja järgi lõunaks on kõik sujuv ja elu läheb edasi, siis on kõik OK. Selle kohta saab siis Eesti aja järgi 09.00 paiku juba teada!

Kohalikud turvamehed käisid just maja peal uudistamas ja küsisid, et miks ma enda korteris pole… No seal pole ju internetti!

Internett on [siin](http://www.flickr.com/photos/martinpaljak/247734961/)

Head und.